Eelmisel nädalal kulmineerus see rabelemine Igaastase Kokkusaamisega, mis oli järjekordne hitt.
Seekord meelitasime kohale 200 inimese ringis. Minu vedada oli sel aastal põhiliselt toiduvanker - st. organiseerisin meie maja haldjaneide - kes mida ja kui palju süüa teeb jne. Üritasime enamuse toidukraamist ajada kokku kohalike farmerite käest. Toiduhaldjad olid tublid ja vedasid üritusele korraliku koguse head ja paremat:) Pidu läks hästi. Vastukajad on olnud väga positiivsed... ja praeguseks oleme enamvähem välja puhanud. Reedel, pärast pidu, oli küll tunne nagu oleks päev enne rongi alla jäänud.
Lapsed on hambaarstil käigud peaaegu läbinud - Liisu veel vist üks kord käia. Andreasel hakkab kohe kohe üks ülemine esihammas ära tulema, ja Liisul tõmmati üks tagumistest piimakatest välja. Liisul on praegu koolis ka õpilasvalitsuse valimised käimas - ta kandideeris presidendiks ja sel nädalal on neil valimised. Eelmisel kolmapäeval käisin koolis kandidaatide kõnesid kuulamas, ja Liisu esines väga ilusti, rääkis selgelt ega rutanud liiga ja tundus, et oli üks vähestest kellel ema-isa ei olnud kõnesid valmis kirjutanud. Eks siis näe kuidas tal läheb.
Kui teda valitakse, tähendab see veelgi varasemaid hommikusi ärkamisi kui neil on koosolekud...
Laupäeval oli ju Halloween... naaberkülas Ether'is (eeter!) on vana veski kus tehaks igal aastal kummitustemaja. Ma saan aru, et see on üks siinse piirkonna tuntumaid atraktsioone:) No, me siis läksime ka, kuna Liisul oli vabapääse ja ta sõbranna kellel oli samal päeval sünnipäevapidu läks oma perega sinna pärast sünnipäeva... No oli elamus. Kõigepealt ootasime oma tund aega sabas... mingi pisike poiss õudsa maski ja plastmassist noaga käis rahvast hirmutamas (ilmselt kellegi poeg, kes sel õhtul kummitus oli)... mingil hetkel toodi kohale kiirabi, kuna üks väike tüdruk viskas vilkuvatest tuledest sussid püsti (ma ei tea kuidas poliitiliselt korrektne on öelda tänapäeval? - langetõve hoog tuli peale?)
Meie lapsed olid rahulikud kogu selle ootamise aja... maksime sissepääsu eest hingehinda... ja siis läks asi täiesti käest ära. Nii Andreas kui Liisu ehmatasid nii ära... klammerdusid meie külge, ulgusid nutta ja olid ilmselgelt täiesit hirmul. Ma pean ütema, et see atraktsioon oli täiesti tasemel - ma ootasin midagi hoopis magedamat - aga asi oli väga hästi üles ehitatud. Iga nurga tagant hüppas välja mingi elukas kes sind jälitas, rääkivad "surnud" kirstudes, tehisudu, plahvatused ja mis kõik veel. Kahjuks ma ei suutnud eriti kõike jälgida, sest pidin Liisut rahustama. Adam pidi Andreast täiesti väevõimuga trepist üles vedama, sest üleval ootas järjekordne maskis koll - kes mulle galantselt õlale koputas ja küsis: "Kas te soovite oma lapsed siit välja saada?" - mida me ka tegime... võibolla pool kannatuste teest saimegi läbitud.
Adam ütles, et see oli kõige kiirem 25 taala mis ta kunagi kulutanud on. Ja me ei tea kas proovime seda järgmisel aastal korrata.
Ma ei ole vist siin veel maininud, et kaks meie kanadest hakkasid munema:) juhhaidii! Cinnamon -"Kaneel" ja Kuldkiharake, ehk Goldylocks. Või oli see Ursula... ma ei tee neil kahel veel eriti vahet. Pühapäeval tegin kodumunadega pannkooke:) njämma! Soovitan soojalt kõigile kodust kanapidamist! Eks nad muidugi teevad omajagu pahandust - peedilehed aias on kõik ära söödud, aga ma ei pane pahaks - eks me siis hiljem sööme need vitamiinid kõik munadega omale sisse:) Ja puuke pole ammu enam näinud.
No comments:
Post a Comment