ohjahh. Maarja aeg siin imehuvitavas Stari linnakeses hakkab otsa saama. Ausalt, ma ei saa aru kuhu see kolm kuud on kadunud... ja ikka on tunne, et nii palju asju jäi nägemata - tegemata, aga mida sa teed... võibolla järgmine kord saame käia ka korralikult ookeani ääres - mitte ainult varbaid kastmas.
Viimase nädalavahetuse käisime hoopis mägedes. Penlandis, kus on õudsalt lahe käsitöökool, Cilo's kuhu on kogunenud ökomõtlemisega inimesed (hipid -hahaa) ja Spruce Pine linnakeses, kus oli keraamika näitus-müük. Käisime ka töökodades kolamas. Penlandi ümbrus on mõneti nagu Seagrove - palju keraamikuid ja tundus, et veelrohkem klaasikunstnikke - aga nad on natuke hajusamalt paigutunud. Seagrovei's on iga teine majapidamine keraamikute käes.
Siin on Cilo Inn kus me reede öösel ööbisime. Õudsalt lahe sopiline majake. Omanikud elasid ise ka samas.
pärast mida me kõik kitse lüpsta saime:) Läksime kohalikku tallu seepi ostma, ja tuli välja, et neil oli lahtiste uste päev ja külalistele anti kitselüpsi luba. Eks me proovisime kõik kätt, aga Adam oli nagu sündinud lüpsjaks:) Teeme temast siin vaikselt väiketaluniku...
Krõbedalt külmaks polnud jõudnud veel minna, aga nende kahe,5 päevaga mis me seal ringi kablutasime muutsid kõik puud värvi vaevalt kollasest ereoranshideks ja punasteks ja täidlaselt kollasteks.
Nüüd nädalavahetusel siis katsume Maarjale mingi jope/jaki leida, sest kuigi siin on ka juba meie meelest külmaks läinud (eile lülitasime esimest korda elektrisoojenduse sisse - ja ehmatasime end suitsuandurite kriiskamisest poolsurneks) siis mul on mingi udune mälestus sellest, et Eestis/Soomes on Oktoobris ikka juba jubekülm...
OK. Läheme nüüd aeda lehtpeeti ja viimaseid rohelisi paprikaid korjama.
Katsun lähiajal ka meie uuest kodukollist rääkida - võtsime oma kanadele kuke nimelt...
No comments:
Post a Comment