Seekord annan aru viimasest väga aeglaselt venivast kodu renoveerimisprojektist.
Et siis, hakkasime oma magamistoa kappide kallale. Tegemist oli kahe kapiga - siin kutsutakse seda "his and hers" - ehk siis kaks väikesevõitu kunkut, sein vahel, ja kaks ust, mis eriti kinni ei seisnud... Minu kapi uks ei läinudki kinni... Ja Adami oma kogus saunalinu ja vahetusrõivaid.
Otsustasime kappidelt vaheseina maha võtta, ja teha sama ustega. No mida nad tolknevad poolde tuppa lahti kogu aeg! Seinapoolse kapi ukse mõtlesime üldse kinni müürida - et jääb siis üks uks. Kardinaga.
Siin on pildike et oleks enam vähem aru saada millest jutt käib.
Selle plaaniga võidab seinapinda tuppa juurde - sinna toanurka peaks tulema mu õmblus ja muu nokitsemise keskus.
Vaheseina mahavõtmine oli suht lihtne. Mina laamendasin kipsplaadi välja kiskuda, ja Adam võttis maha puitkonstruktsiooni.
Tänu sellele on nüüd muidugi teipimise, pahteldamise tööd rohkem.
Ja põrandalaudade vahele tekkinud 'kanal" tuleb täita miskitmoodi.
Vaiba jätan maha seniks kuni kõik eeltööd ja värvimine on tehtud, nii ei pea muretsema puitpõrandale värvi tilgutamise pärast - ja vaipa ootab kurb saatus prügimäel.
Vaip ise kinnitub põrandale nende ogaliste liistude abil, mis omakorda on põrandasse kinni naelutatud. Selle töö juures peab olema kannatlik ja uskuma helgesse tulevikku.
Kui ukse piidad, või raam sai maha võetud - oma väikeste käpakestega - selgus, et kipsplaat oli pandud nii "täpselt", et uue plaadi paigaldamiseks (just ukseava suuruste tükkide) ei ole piisavalt ruumi. Variante oli kaks:
1. Võtta maha laealused liistud ja kogu ukseava ümber olev kipsplaat nii kapi sees kui väljas...
2. Mõelda välja mingi alternatiiv, kuidas saaks natuke lihtsamalt.
Kuna maja on vana, ja materjalide valik on vahepeal muutunud mõnevõrra, siis tuleb esialgu alles hoida kõik vaheseina mahavõtmisest tulnud jupid - liistud ja muu selline, et tekkinud auke täita olemasolevate juppidega.
Kipsplaadi mahavõtmine oleks olnud ilmselt õigem lahendus, aga see lisaks me ajakavasse mitu head nädalat juurde, arvestades, et töö tuleb teha muude pakiliste toimetuste kõrvalt.
Jupihunnikut vaadedes tekkis mõte, et lisaks seinataladele, või raamistikule materjali juurde, siis saab ju uue kipsplaadi tüki ilusti omakorda paksendatud raamistikule kinnitada. Mõeldud - tehtud. Kuna tegemist on juppidega - siis on tulemus selline auklik.
Õiges laiuses ja paksuses puit tuli mahavõetud seinast. No küll olid alles naelad!
Hetkel näeb siis asi välja selline. Mu ehitajatest vennad võivad peenikest naeru pidada mu kirvetöö üle, aga mis siis:)
Kärab ära ma arvan. Taaskasutus on moes. Rahakulutamine mitte.
Muide see puit mida siin kutsutakse "two-by-four'iks" (ehk siis 2X4 inchi) on 1940'test saadik oma suurust muutnud... Uuema aja puit on kitsam ja tiba õhem (ei tea kas hoiab raha kokku?), ja neid polekski saanud kasutada.
Tänase päeva suursaavutus on see, et lõikasin kipsplaati. Targem oleks seda teha kuidugi nelja käe ja kahe pea abil, aga kui olla piisavalt kangekaelne, siis saab üksi ka hakkama.
Läksin siis uhkelt ca 45 minutit tagasi seda ukseauku sobitama...
... ja selgus pisiasi, või tõsiasi, et ukseauk on kiivas. Arvata on, et maja on vajunud - Andrease toas on igatahes silmnähtavalt vaja majaaluseid talasid natuke upitada, põrand on nähtavalt kallakuga vannitoapoolse seina suunas. Samas põrandalaudade jooksmist vaadates on kogu ukseauk natuke vildaki...
Vot siis. Andsin alla, ja tulin blogima.
Aga selleks korraks aitab kah!
1 comment:
Ma pole küll suurem asi ehituskäpp, aga seal vaiba all paistab täitsa kena puitpõrand olevat. Laudadest. Mis sest ikka vaibaga katta. Siin igatahes kougitakse vähegi kobedama näoga põrandad küll välja.
Post a Comment