Aga tulemuseks on sel aastal toredad peedid, porgandid ja muu hea-parem. Täna tõmbasin esimese kartulipesa välja ja sain mõnusa kamalutäie värskeid kartuleid! Ja siis tuli avastus - et esimest korda siin elatud aastate jooksul olen ma saavutanud aiasaaduste kasvatamisel sellise taseme, et korraga on saada kõiki häid asju, mida läheb vaja värske aedvilja-piimasupi tegemiseks!!!!!!! Johhaidii! Ma mõtlesin, et see pole siin maailmajaos üldse võimalik! (Selles võib ka ilmselt süüdistada pikka "jaheda" lainet, mis siin aprilli teises pooles oli... see oli täiesti jumalik ja võrratu - nagu Eestimaa Juuli (kui mu mälu mind alt ei vea)!)
Igatahes.
Puhastasin just klaasitäie värskeid herneid, porgandid on juba külmkapis, kartul tuli täna, kapsa ostsin kohaliku kasvataja käest turult (kuigi oleks võinud ka tööjuurest väikese pea kaasa haarata, aga mure on, et kliendid ikka enne saaks CSA raames varustatud).
Täna õhtul läheb siis sellesamuse supi tegemiseks. Ma pean ütlema, et mu "Jõhvivanaema" tegi seda suppi alati suviti, ja lapsena see mulle üldse ei maitsenud (vist kapsa pärast) - aga pidi sööma ju, natukenegi. Huvitav on see, et täiskasvanuks saades, ja võibolla ka kodu kaugusest tingituna, on mitmedki sellised söögid, mis lapsepõlves alla ei läinud - muutunud ihaldatavateks, ja .... oeh, praegu täitsa "ila tilgub" ja tahaks juba suppi... ja tekitavad mitmeid gurmaanfantaasiaid...
Heakene küll. Aitab söögijutust.
Siis on veel see olnud pika pausi põhjuseks, et mu arvuti mäluketas on täis mis täis ja paar viimast kuud jukerdanud ja mind vihale ajanud. Adam viib selle täna parandusse. Praegu klõbistan laste lauaarvutil.:)
Ja siis on veel põhjuseks see, et ma olen siin õppinud "nurka panema" :) mu ehitajaharidusega vennad ilmselt teavad mingit targemat väljendit selle kohta.
Asitõendiks mõned pildid:
Siin on tegelikult juba nurgad "ära pandud", ehk siis teibitud?, ja esimene kiht pahtlit peal. Aga muidu on näha mis seisus need seinad olid. Seal kus on kollased triibud, olid liistud naeltega seina löödud ja liistude peal lauad riiuliteks. Nurkades olid praod, mitte väga suured, aga igatahes mitte ilusad...
Ametit õppisin "Youtube University'st", Adami ja sõprade käest, sest neil on kogemusi.
Siin hakkab juba natuke looma. Teine kiht pahtlit. Ei mäleta kas selle pidi tegemise ajal ka juba lihvitud olid.
Ja Shallalaa - nurgad tehtud, ja värvitud ka. Kuna ma olen natuke ilmselt hullumeelne nii toidu kui elukeskkonna tervislikkuse koha pealt ja mind ka huvitab me emakese maa tervis, siis otsustasin proovida maja interjööris piimavärve, või siis kohupiimavärve? Siin igatahes on selle nimi "milk paint".
Seda värvi saab muidugi ise ka suhteliselt lihtsalt piimast ja lubjast (vist kustutamata?) ja pigmentidest teha, aga nii renessanss-naine ma ei ole, et liitrite kaupa seda suudaks siin kõige muu kõrvalt kokku miksida, seega ostsin värvi firma käest, nimega "The Old Fashioned Milk Paint Company"
Värv tuleb pulbrina. Segad teatud koguse veega - ja värvi! Lõhnab nagu lapsepõlv - sooja piima ja lubjahunniku järele:) lõhn kaob esimese päevaga ja ei toimu mingite ohtlike gaaside paiskumist elukeskkonda järgnevate aastate jooksul.
Ah jaa - ka kole, äratallutud ja k(h)aki värvi vaip sai põrandalt üles kistud, ja selle alt paljastus veel vägagi ilus puitpõrand! Õnneks vaibapanija ei olnud esimest korda seda tööd teinud ja klammerdajaga liiga rõõmsalt mänginud, mis tähendas, et ma sain enamuse klambreid puidu seest ilusti kätte ja neid ei olnud õnneks iga jumala kui laua sisse löödud...
Veel üks vaade tehtud tööle:)
Muu elamine hakkab ka juba natuke looma... oleks vaja veel riiuleid kuhu asju ära saaks panna... et nad põrandal ei oleks koguaeg. Vaade on elutoast söögituppa ja sealt kööki.
Elutoas on hunnik kaste suure rohelise tooli taga peidus:) Väike IKEA tool sai omale uue katte. Selle nuputamine, õmblemine ja peale sikutamine võttis peaaegu päeva, aga tulemusega võib enamvähem rahul olla. Vähemalt pole enam määrdundvalge... Roheline tool saab ka kunagi uue, pestava katte.
Majakollasega oleme jätkuvalt rahul, ja komplimente muudkui tuleb.
Maja ette hostade istutamisega tegin küll suure vea. Kui Märtsis oli majaesine peenar veel täielikult varjus, siis praeguseks on päike nii palju liikunud, et peenar on täielikult päikese käes. Alustasin eile päästeoperatsiooni hostade väljakaevamisega. Tuleb neile otsida uus koht, ja mõelda välja midagi muud. Erivärvi päevaliiliad võibolla? Soovitusi sellise keerulise koha jaoks, kus talvel on täielik vari ja suvel päike?! Ja suund põhjapoolne...
Vaarikad on siiani potis ja vajavad igapäevast kastmist. Pole neile veel head kohta leidnud. Ja kui leiaks, siis kaevata niikuinii ei jaksaks - maa on praegu kõva kui kivi ja puujuurikad igal pool. Aga vaarikad, põldmarjad ja mustikad on küpsemas. Esimesed virsikud turupealt ka koju toodud. Talveks sel aastal eriti sisse teha ei jõua...
Ja pildiseeria lõpetuseks lilled...
ja tilled, mis praegusel aastaajal siin silmailu pakuvad:)
Lastel saab kool Reedel läbi. Nad on juba kuu aega iga päev pärast kooli krunditaguses tiigis ujumas käinud:) Ma olen paaril korral nendega ühinenud, ei salga mitte. Kalu sealt veel püüdnud ei ole.
Laupäeval lähevad lapsed Tripi juurde. Liisul on seal näitelaager 3 nädalat, mille lõpetuseks pidavat olema 2 etendust, minu arusaamise järgi Rocky Mount'i linnarahvale! Nii, et ta peaks saama omajagu lavakogemust:) Ta on igatahes jube ärevil juba. Andreasel on kunsti ja teaduselaager samal ajal, aga vist ainult nädala, või kaks, kuna hind käib ülejõu. Andreas muidugi oleks hea meelega terve päeva kodus, mängiks videomänge ja vaataks telekat, aga peab teda ka arendava tegevusega piinama:)
Igatahes saavad need olema ühed väga imelikud 2,3 nädalat minu jaoks. Ma arvan, et ma lähen hulluks, kui keegi ei käi mul kogu aeg sabas ega küsi iga 5 minuti tagant midagi. Ja päev otsa ei pea kuulama vaidlemist Pokemonide teemadel.
Samas ootab meid ees Eesti-reis, misajal me oleme kõik ninapidi koos 4 nädalat:) See on millegipärast alati nii, et kodureisi eel tuleb hullem koduigatsus, kui muidu:) ja see suureneb iga päevaga:) Igatahes loodame jõuda igale poole, süüa kõiki asju mille järele neelud käivad, olla oma perega koos nii palju kui võimalik ja nad meid välja kannatada suudavad, teha mõningaid tegusid -osaleme Kiviõli Kunstide Kooli kunstilaagris sel aastal ja tahame Purfestist osa võtta täies ulatuses, jõuda Saaremaale Eleni perele külla, jõuda veel igale poole, ja võibolla lisaks jõuavad kõik meie poole, või muidu meiega kokku saama kusagile... tahaks aidata ema ja isa nende müttamistes - neil on seal alati 100 projekti ja veelrohkem igapäevaseid asju käsil... midagi muud ei hakka lubama. Tartu ja Kohila on muutunud ka sellisteks kohtadeks kus iga kord üritan korra käia, aga eks seda siis näeb.
Kui kellelgi on jalgrattaid laenata 9 aastasele poisile ja 12 aastasele tüdrukule, kes mõlemad väikest kasvu; või ka kahele täiskasvanude, kellest üks on paras mürakas, siis see võimaldaks ka kiiremat liiklust kodukandis. Andke märku. Aga jala saab ka käia:) Ongi vaja mõned kilod alla võtta (kuigi, teades ema kokkamisoskust (no jälle mul neelud käivad) ma arvan, et kilosid võib tulla juurde)!
Adamist ka - tal käib siin ikka töö ja vile koos:) Ma ei suuda kokku lugeda mitu punsut õlut maja peal erinevates staadiumides on. STARworksis on projekte rohkem kui ta suudab ära teha - aga lootus on vähemalt hoonele uus katus saada, nii, et loodetavasti järgmisel aastal ta ei pea enam iga vihmasabina peale tööle ämbreid tühjemdama jooksma. Hoidke pöidlaid!
On ju ikka nii, et alguses ei saa vedama, ja siis ei saa pidama.
Toredat suve kõigile! Ja kui jälle enne ei jõua, siis vähemalt Eesti muljetest üritan pajatada!
2 comments:
Vat õige eesti naine - künnab, külvab ja kasvatab lapsi :) Kahju, et te NY-le natuke lähemal ei ole, kohe tuleks hernest ostma. Edu igatahes!
Kahju, jah, et ligemal pole. NY's oleks ka tiba rohkem kultuurielu millest osa võtta.
PS! Supp tuli väga maitsev. Jätsin kapsa igaks juhuks välja...
Post a Comment