Hommikul praadisin hapupiima pannkooke... mis tulid päris normaalsed seekord välja. Ma pole ikka veel hapupiima pannikatele õieti pihta saanud, ega see ka ei aita, et ma ei viitsi midagi mõõta, silma ja tunde järgi panen...
Kella 11 paiku sõitsime kohalikku farmi, kust ma varem veisiliha olen ostnud - ja kelle liha me ka oma STARgardeni kaudu edasi myyme. Täna nimelt oli kanatapupäev ja meid kutsuti "appi" ja õppima. Ma pole varem kunagi kana tapmist ja puhtaks rookimist lähedalt pealt näinud, ega ka ise seda teinud (sulgi vist ikka sai kunagi liivakülas kitkutud... ja sea lihakeha puhastamist muidugi olen piisavalt näinud)
Farmerid on Bill ja Dianna Osmolski (Dianna on saksa päritolu vanaema ja ema kaudu).
Ma kartsin alguses, et see afäär on emotsionaalsem ja verisem ja ropum kuidagi... aga oli väga rahulik ja lihtne ja loomulik. Lapsed vaatasid pealt ja kumbki ei teinud eriti teist nägugi. Andreas oli eriti huvitatud organitest ja tahtis kana ajusid näha - soov mida me siiski ei rahuldanud seekord. Tapsime kaks kukke, kes on juba pikemat aega Dianna kanu terroriseerinud ja kaks broilerit. Bill näitas yhe kuke peal puhastamist ette - me võtsime naha maha - (nii läks palju ladusamald, sulgimine oleks võtnud tunduvalt kauem) ja Adam puhastas kaks - ja mina yhe linnu.
Dianna aiast korjasin natuke rohelist kraami (kale ja collards - ma ei tea mis nende eestikeelsed vasted võivad kyll olla) ja tosina mune saime ka. Täiesti muidu... nyyd on meil 4 lindu sügavkülmas - ja ainult nylgimise-puhastamise hinnaga...
Pakkusime end edaspidi ka talutöödele appi. ja Dianna pakkus end lapsehoidjaks - ja ma arvan, et kasutan seda pakkumist kunagi kidlasti - Andreasele meeldib seal käia ja mune korjata ja muidu on neil tegemist seal igasugust.
Pilte ma sellest operatsioonist teha ei tahtnud. Tundus kuidagi kohatu jäädvustada nende ilusate lindude supilihaks moondumist...
Nonii.
Lõunat sõime ka veel Dianna ja Billi juures.
Siis tulime koju ja ma hakkasin kohe leivatainast segama... vabandust... sepikutainast.
sepikutaignale järgnes pizzatainas... sel ajal kui taignad kerkisid koorisin ja tükeldasin supijuurikaid, puhastasin kana kontidest ja nahast mis paar päeva tagasi supivedelaks sai keedetud ja panin kanasupi keema... siis oli juba aeg suvel sygavkülma valmis vaaritatud tomatikaste välja võtta ja yles soojendada, juust riivida... Adam tükeldas paprikaid - mis veel septembrilõpust saati kylmikus hingitsevad - ja tükeldas ka oma sõrme natuke... ja seeni, mis Liisu endine kunstiõpetaja siin kasvatab... ja sibulat...
lapsed aitasid juustu pizzataignale laotada...
ohh.
igatahes nyyd on söödud, sepik valmis, supp garaazhis külmas. Pizzat jäi üle piisavalt, et homme lõunaks tööle kaasa võtta.
Nii, et selline päev siis.
ei ole küll eriti eestlaslik ise oma saba kergitada, aga praegu olen päris uhke oma ponnistuste üle. Toita oma peret ise oma või nö. naabri käega kasvatatuga... segada taignad oma tehtud savikaussides... ja pesta nõud omakootud "kaltsuga"...
Hea tunne on nii elada.
Mis siis, et muud polegi nagu päeva jooksul teinud kui tükeldanud mateeriat.
See eest homseks on supp valmis ja võib millegi muu peale natuke rohkem aega pühendada.
Pilte panen ehk homme üles. meil kodus on internet kohati liiga aeglane selle jaoks. Kalkunipraadimise video tahab ka yles laadimist.
No comments:
Post a Comment