Tuult ja tormi.

Assa mait, väljas on praegu sihuke tormlemine! Hull tuul ja vihm eile õhtust saadik. Ma kujutan ette, kuidas Adam meie vana tehasehoonet praegu veest tühendab, nagu uppuvat paadi, ja kirub...
Ja ööseks lubatakse kohati öökülma! WTF, ma ütlen. Kellele seda nüüd vaja on?
Temperatuurid on kõigutanud sel kevadel siia ja sinna - enamus mu kapsalisi, nagu brokkoli ja hiina kapsas  aga ka spinat on visanud selle peale õied üles - omal vaevu 4 lehekest juure küljes! Kogu töö ja vaev asjata. Pole muud kui tõmba taimed üles ja asenda millegi muuga.

Täna hommikul ma pole veel tööle jõudnud. Aga peaks hakkama kohe sättima.

Vahepeal on siis nii palju juhtunud, et maja ostsime ära. Nüüd on ametlik, võtmed käes (sellised iidsed:) ja natuke asjugi juba kolitud. Adam oli uues kodus eile kella poole 12'ni öösel ja värvis köögikappe. Maja oli seisnud paar aastat tühjana, ja õhu liikumist seal eriti polnud, mistõttu köögikappides kasvas väikest viisi hallitus. Aga pärast pesemist ja värvimist ja õhutamist peaks sellest jagu saama.
Kui teid veel ära pole tüüdanud:

Nädalavahetusel käisime Greenvillei's. ECU korraldab igal aastal noorte kunstifestivali, ja me osalseime sel aastal "külaliskunstnikena" - mis tähendas, et aitasime lastel saviga mökerdada terve päeva.
Tõestusmaterjal:

Lyza veetis Laupäeva ja öö vastu Pühapäeva oma sõbrannade Liana ja Zara'ga. See sõbrannadekolmik on pärit juba eelkoolist - nad olid siis viiesed vist...  Nagu poleks vahepeal lahus olnudki:)

Samal ajal tegi Andreas kunstifestivalil tutvust teiste omavanuste poistega ja alustas uue trendi:

Pildilt pole võibolla hästi näha, aga papp karpide alt välja paistvad jalad kuuluvad Andreasele. Ta avastas, et niimoodi saab robotit mängida. Natukese aja pärast oli neid roboteid seal teisigi.

Olgu. Selleks korraks aitab. Tuul on vaibunud ja vihmal paus.

Aeg tööle minna.