Elu keeb kuubis.

Ohh ja puhh.

Ütleme siis nii, et sedavõrd intensiivset aega pole olnud vist sellest ajast saati kui ma ajasin asju, et tulla USA'sse vahetusüliõpilasena... 

Mingist otsast hakkasid asjad hargnema ja liikuma... Umbes meie sünnipäevade ajal. Ei tea, kas oli põhjuseks see, et Adam astus oma elu neljandasse kümnendisse... või see, et me ei saa oma praeguses rendisituatsioonis täiel rinnal kunstnikuelu elada... Ilmselt kombinaatsioon erinevatest elufaktoritest.

Viimaste aastate jooksul mis me siin Staris oleme elanud, ma ikka aegajalt piilun internetist müügis olevaid krunte ja maju. Oleme Adamiga paar korda ka hoogu võtnud, mingeid variante vaatamas käinud ja maaklerite või omanikega rääkinud. Paar päris magusat varianti on länud aiataha - meile tüüpilise pika mõtlemise peale. 

Aga pikka juttu lühikeseks tehes - Veebruar on möödunud majaostupalavikus.

Saage tuttavaks: Maja.

Hetkel on seis veel selline, et asi võib liikuda misiganes suunas... Üldinspektsioon on tehtud. Leiti väikeseid vigu mida praegused majaomanikud on nõus täies ulatuses ära parandama, enne kui lõplik müügitehing aset leiab. Laenud saame väga soodsa protsendiga. Üle värvida lubati maja samuti, meie valitud toonis... ma kipun kalduma kollase poole - lapsepõlvest jäänud selline eelistus vanaema maja tõttu.
Lisaks majarallile, STARworksi aiarallile (kus on uusi projekte haudumas), savinokkimisele, lasterallile, igapäevasele kokkamisele ja küpsetamisele aretan vaikselt "rahvusvahelise tudengite ahjuehituse töötoa"
tegemise ideed. See peaks ideaalis toimuma juba sügisel. Sellele eelneks reis koju, Eestisse...

Phuhh. Natuke nagu hullumeelne aeg.
Aga - mul pole juba magistratuuri lõpetamisest (õigemini kusagil õpingute keskpaigast) saati olnud sellist vunki sees... sellist positiivset energiat! Igapäevane "to do" nimekiri on 10 - 15 tegemist vajavat asja täis - ja päeva lõpuks saab need kõik tavaliselt läbi kriipsutatud!

Täiskäigul edasi!
Detailsemalt nii majast kui ostuprotsessit (stressist) ehk räägin siis, kui võti näpuvahel.