Olen võlgu...

Rääkisin just emaga telefonitsi ja soigusime mõlemad teemal: "Kuhu see aeg läheb?!"

Kassisaba alla?...

Olin kaks nädalat "töövaba" st. lastega kodus nende talvisel vaheajal, ja ütlen ausalt, et ei vaadanud eriti arvuti poolegi. E-maile vist saatsin, aga blogid jätsin täielikult unarusse. See-eest aga ketrasin uue posu lõnga - harjutasin kahekordse lõnga tegemist - ja hakkab juba välja tulema:) Adam tellis mulle jõuluks vokile ühe pooli lisaks ja ilusat vaarikakarva ja lavendlilillat villa, ja kui ma tunnen et olen selleks valmis, siis läheb selle ketramiseks...

Allpool on Adam oma pere ja muude loomadega. Ta on vahepeal hoolega sokiloomi meisterdanud ja osad neist juba ära kinkinud.

Sel aastal olid meil nn. "taaskasutusjõulud". Lapsed said omale "uue" lauaarvuti, Steveo'lt kes töötab Märja Koera Klaasis ja seda enam ei vajanud. See tähendab, et Liisul on lihtsam teha koduseid töid - ja mina ei pea muretsema oma arvuti kulumise pärast. Ja Andreas muidugi tahab kogu aeg mänge mängida. Mõlemal on nüüd ka oma e-maili aadress...

Lisaks arvutile said nad ka meie sõbra Phillipi käest X-box videomängu. Oh. ma ei oska siinkohal kohe midagi muud öelda, kui et Adam ja Phillip on juba 2 aastat üritanud mulle auku pähe rääkida sel teemal. Et ma ei saa ikka lõpmatuseni oma lapsi 20's sajandis kinni hoida. Meie lapsed on ju need imelikud niikuinii, kes söövad juurvilju ja koduküpsetatud sepikut, ja kannavad kodukootud salle... ja ei vaata telekat. Ja kuulavad imelikku muusikat (punki ja metalit ja muud intellientset) ja EI MäNGI VIDEOMäNGE! No see viimane on nüüd siis nimekirjast maas. Esimesel päeval Andreas muangis 9 tundi jutti, ei küsinud isegi lõunaks midagi süüa. Ma kohe meelega lasin tal seda teha, et näha kaua ta vastu peab... oleks pidanud kauemgi, aga õhtusöögi ajaks ei pidanud mina enam vastu. Nüüd kus on kooliaeg - on neil luba mängida tund aega päevas, juhul kui käitumine on tip-top ja koolitööd aegsasti tehtud.

Sel aastal kulutasid lapsed ka esimest korda oma kogutud taskuraha üksteise peale. Ja Andreas ostis isegi mulle oma raha eest kingituse - uue vispli:) - sest me teeme tavaliselt koos pannkoogitainast.

Nii, et masu ajal saab ka jõule pidada - kui oskad vanu asju suunata sinna kus neid vaja võib minna:) Või teed oma käega midagi.

Enne jõule sain lõpuks ka kampsuni valmis - aasta võttis aga asja sai. Natsa lühike... aga soe.

Ja lõpuks - saage tuttavaks Peetriga! Ta on üks ütlemata tore kukk. Väga valvas ja hoolitseb oma tüdrukute eest hästi.

Ma pean siinkohal rääkima kõige hiljutisemat kanalugu... Pärast jõule, kui Adami vanemad siin olid läks meie Midnight kaotsi. See siniste munade muneja... Ma käisin majaümbruses ringi ja otsisin teda, aga ei midagi. Kaugemale ka ei osanud otsima minna. Kolm päeva hiljem tuli Carolyn -meie majahaldaja ja ütles:"Meie aias on 6 kana. Ma mõtlesin, et üks neist söödi ära..."

Ja oligi - Midnight kakerdas nagu purjus nende aiamaal ja kraapis elueest lehtede alt midagi süüa otsida. Kutsusin teda nimepidi - ja see vallandas pidurdamatu kaagutamise - ta hakkas minu poole tulema... ilmselt tundis mu ära ja seostas mind toiduga... kui ma talle lähenesin tegi ta kõigile emadele äratuntavat "ära tule mulle lähemale ma kaitsen oma pesa" tantsu. Kuidagi sain ta kätte ja viisin koduaresti.

Ma olin juba pikemat aega kahtlustanud, et ta kusagil mujal munemas käib, sest siniseid mune pole meil juba mitu kuud vist olnud õnne süüa... aga no ma ei osanud ka kusagil mujal kui koduümbruses otsimas käia.

Sama päeva õhtul (vahepeal oli vaja Uue Aasta möllu väsimust välja magada) läksin uuesti naabrite juurde palvega nende majaümbrus läbi otsida. Läksime siis kõik - Carolyn, Fred ja mina taskulampidega retkele... ja ennäe imet - nende kuuriall valendas meile vastu tohutu pesalahmakas. Lugesin 27 muna. Kolm neist läksid kohe kompostihunnikusse... ja paar olid pruunid. Nii kahju, et fotikat kaasas ei olnud - see oli ikka kummastav vaatepilt...

Hiljem helistasin "oma farmerile" Diannale, kellel on vist üle paarisaja vabapidamisega kana ja kurtsin mis oli juhtunud - "Midnight pööras ära ja hakkas keset talve hauduma! MIKS?" ja Dianna arvas, et viga oli selles, et me eriti külmadel öödel panime kanakuudis lambi põlema, lootuses, et see natuke lisasoojust genereerib. Liigne valgus aga ilmselt ajas Midnightil kupli all midagi sassi - ta arvas vist et kevad on käes - ja nii ta siis otsustas hauduma hakata mune, mide keegi peast ära polnud korjanud...

Praeguseks on kõik kanad koduarestis - väljaarvatud "kull" Speku (Speku, Iseseisev Kana - "Speku, the Independent Chicken"), kes Peetriga koos aegajalt üle aia naabrite juures hüppes käib. Peeter sagib siis päev otsa kahe heinakuhja vahet käia. Kord aias paksukestel silma peal hoides - kord Speku juures...

oeh. panen nüüd putka kinni ja lähen lastele järgi.

ongi töö tehtud:)

vabandan kirjavigade pärast -ei jõua kontrollida.