Nädalavahetuse trallide kokkuvõte enne järgmist

Tänu Maarjale on meie pere kultuuriprogramm olnud suhteliselt tihe võrreldes tavalisega. Ei ole ju viisakas inimest endaga teisele poole maakera tassida ainult selleks, et teda majapidamisabina toidu eest tööle rakendada.

Kuna esmaspäeval oli "labor day" ehk "töörahva püha" nagu ma seda tõlkida armastan, oli meil pikk nädalavahetus. Minu jaoks veel eriti pikk kuna Adam oli juba neljapäevast saati Alabamas.

Niisiis, leidis Laupäev meid Loomaaiast...

...kus oli ka üht ahvikest puuris näha.
Kuna Põhja Ameerika poolne parkimisplats oli puupüsti täis (ilmselt oli nii mõnelgi teisel inimesel idee tulnud seda nädalavahetust vangistuses olevaid loomi meeldivalt jalutades jälgida) siis sisenesime loomaaeda Aafrika poolsest väravast.
Loomaaiad kui sellised tekitavad minus teatud õudu. Mitte ainult sellepärast, et tunnen inimesena teatud kollektiivset süüd vangistuses olevate loomade ees ja mul on kuidagi kahju sellest, et tänapäeva inimese jaoks on lõvid, tiigrid, elevandid, jne, lihtsalt üks erilisi emotsioone mittetekitav ajaviitevorme... Me saame neid elukaid kivinäoga ohutult käepuudutuse kauguselt vahtida, aga see ei tekita nagu mingeid primaarseid emotsioone - nagu näiteks kusagil aafrika savannis lõviga silmitsi seistes (ja oma surelikkust tunnetades).
Teisest küljest, NC loomaaed on üks parimaid mida ma oma elus kogeda olen saanud. 5 miili kõndimist tagab loomadele küllaltki suured territooriumid. Elevandid näiteks elavad ühes "aias" ninasarvikute ja jaanalindudega. Kaelkirjakud jagavad oma territooriumi sebradega jne.
Tunduvalt raskem on loomaaeda minnes kohneda selle niinimetatud "issanda loomaaiaga"... kahejalgsetega kes võtavad omale õiguse kasutada väljendeid "käitub nagu ahv"... ??? Kust kohast selline väljend üldse tulnud on, ma ei mõista, sest ahvid käituvad minu arvates tunduvalt väärikamalt ja mõistlikumalt kui enamus inimeseloomi... ühesõnaga ma jätan selle teema praegu sinnapaika. Saate aru küll. Oli loomaaed.
OK. Pühapäeval käisime Davidi juurest läbi. Nad olid just lõpetanud põletuse - kell 7 hommikul - ja me haarasime kaasa unise Timi, kes tahtis meiega koos kohalike vaatamisväärsustega tutvuma minna. Mulle hakkab veinimäel ja Morrow mäel käimine varsti juba rutiiniks kujunema:) umbes nagu Eestis käies - ma saan aru, et külastan erinevaid Eestimaa kohti tihemini kui keskmine Eestlane...

niisiis käisime Stony Mnt veiniistanduses mõnusaid veine degusteerimas.
Vaated olid ilusad ja juttu jätkus kauemaks kui see koht ametlikult avatud oli - aga keegi meid välja ei visanud ja nii me siis mõnulesime kergelt leemendavapanevas Põhja Carolina sügispäikeses... ema ka helistas ja me saime jälle kiruda seda kuidas talunikelt 7 nahka kooritakse ja kuidas maailmas üldiselt, aga Eestis praegu eriti, väikesele inimesele raske saapaga kõri peale astutakse.
Tim, meie hea sõber, poliitiline aktivist, fotograaf, keraamik, mõtleja ja mõnus, tegus inimene. Tema blogi leiate SIIT. Tim kirjutab artikleid ka portaalis NEWRALEIGH
Pärast kivimäel keele niisutamist ronisime autoistmetel Morrow mäe tippu kus kinnitasime keha munasalati ja kodusepikuga, ning jalutasime niisama ringi vaateid nautides. Morrow mäel saab telkida, matkata ning suviti on võimalus supelda basseinis, mis oli viimast nädalavahetust lahti, ja kuhu me jõudsime paar minutit pärast putka kinnipanekut... kus aga häda kõige suurem seal abi kõige lähem, nagu vanasõna ütleb, ja kus bassein kinni, sal järv lahti... ja nii me kablutasime mööda mäge ringi kuni jõudsime Tillery järve kallastele. Paadilaenutuse tädi pani mu nina eest luugi kinni, aga kui ma pea luugikõrvalt sisse pistsin, andis lahkelt seletusi selle kohta kuidas Tillery järves ujuda ei tohi ja me peaksime Badin järve avalikku randa minema kui varbaid kasta tahame.

Me ei uskunud oma kõrvu ja otsustasime sobivat ujumiskohta otsima hakata - seda hõlbustas järvekallast järgiv jalutusrada. Sõber Chadile tehtud telefonikõne andis omajagu julgust, kuna ta kohaliku poisina käivat seal kogu aeg ujumas ja polevat oma elusees kuulnud, et järves ujumine illegaalne oleks. "Selleks see järv ju ongi!" väitis ta, reetes valgele mehele omast mõttelaadi...
ja tõesti, justkui selleks see järv loodud oligi. Vesi oli mõnus ja mahe pärast pikka päeva. Lastele õppetunniks seekord - mõnikord on reeglite rikkumine hea:)