Eelmisel nädala ekslemistest ma ei jaksa enam kirjutada, Maarja blogis on sellest väga humoorikas kokkuvõte. Ütleme siis nii, et hea meel, et elu sees, ja teine kord kui juhtun veel uputusse, ei hakka jonnakalt "iseenesetarkusest" hotelli taga ajama, vaid otsin kõrgemat kohta kuhu auto parkida ja katsun leida kohaliku takso, mis oskab broneeritud öömaja leida.
Elukogemus missugune. WhatNot Pottery blogis on ka sellest juttu, kahjuks küll inglise keeles.
Nüüd on elu enamvähem jälle vanas rööpas. Sõidan praegu Adami sõbra Phillipi autoga, mis on minu jaoks suur nagu laev ja ma ikka veel ei suuda teda korralikult parkida... septembri alguses läheb Adam Alabamasse oma venna exsnaise tütre (jajah.. tänapäeval on need perekonnad ju segased ja laialivalguvad) pulma ja toob oma vanaema auto mulle trööbata. Vanaema on 75 ja otsustas autojuhtimise lõpetada. Mina ja kogu ülejäänud CO pulma ei lähe, sest see oleks ülemõistuse kallis ja ega me seal eriti midagi ei näeks ka, Ameerika on ikka nii suur ja lai, et selleks peab end töölt lahti võtma ja panka röövima, et siin midagi peale oma koduurka näha.
Ma arvan, et viin Maarja ja lapsed sel nädalavahetusel hoopis loomaaeda ja võibolla ka Morrow mäe otsa kolama.
Kanad on kasvanud suureks ja nahhaalseks. Midnight lendas paar päeva tagasi üle aia. Nad on oma aediku totaalselt üles kündnud ja puukidest pole enam haisugi. Peaks vist laskma neid uusi maid avastama... aga ei taha, et see neile harjumuseks saaks. Tiibu ka vist peaks kärpima?
hmm.
Lastel hakkab 25'dal kool. Ma pole vaimselt veel üldse valmis. Jälle kella kuuesed äratused. oeh. Täna õhtul on koolis lahtiste uste päev, kuhu me läheme kindlasti, sest ma ikka veel ei tea kas mu lastel lastakse sel aastal uuesti Star'is koolis käia...
Töökaaslaste korraldatud basseinipidu on ka veel täna õhtul. Sel aastal ei saanudki eriti basseinis käia.
Olgu. kohe näha et pole ammu kirjutanud - verbaalne kõhulahtisus anab tunda.
No comments:
Post a Comment