Homebrew is the new black/ Koduõlu on uus must.

Ja siit ta tuleb - lubatud õllereportaash. Organiseerimata pildiseeria näol...

Ma pole väga süvenenud tehnilisse poolde - oma õlleportsu (no palju ma ikka juua jaksan)

teenin välja pudelipesu ja juhutöödega:)

Peaaegu igas toanurgas mulksub mingi punsu...

Viimati tehtud jõuluõlu kääris eile õhtul nii agaralt, et tahtis pangel kaane pealt ära lüüa...

Gaasitulel keetmine läheb ikka tunduvalt ladusamalt kui elektripliidil...

Siin on pudelid valmis, korkide all. Nädala või kahe pärast saab proovida...

Andreasele meeldib pudeleid täita. Taustal Adam paneb korke peale. See on tavaliselt minu töö.

Ühest nõust teise solgutamist on omajagu.

Enne sekundaarset kääritamist tuleb ka ju maitsta:)

Praeguse seisuga on meil vist 4-5 erinevat õllesorti pudelites, ja 3 erinevat lisaks erinevates käärimisstaadiumides.

Esimene oli lihtne hele õlu, kuhu sai huvi pärast lisatud kunagi Jack Danielsi vaatideks olnud tammepuu laaste. Väga joodav, keskmise kangusega, natuke kuiv ja vahutab hästi.

Teine mida oleme proovinud ja mida ei raatsi eriti suurtes kogustes larpida, sest tuli välja eriti hea, on Tume Ingveri õlu. See on natuke kangem, "sügav", shokolaad tagaplaanil, ingverit just parasjagu... mitte liiga magus, humalakibedat tunneb ka parasjagu.

Järgmine mis tõotab tulla hea on hele, mee ja apelsini- ja greibikoore lisandiga märjuke. Selline, natuke "lilleline".

Eks siis näe, kaua see õllehurra kestab:) Mul pole midagi selle vastu, et mehel on hobi, mis teda nädalavahetustel kodus köögis hoiab, kus ma kaasa aidata saan, ja mille vilju me mõlemad maitsta saame:)